+670 77879422 grec@apc.gov.tl
Dili, 31 jullu 2023- Ministériu Interior ho Sekretaria Estadu liuhusi Autoridade Protesaun Sivil nomeadamenta Diresaun Nasionál Prevensaun Konflitu Komunitáriu (APC-DNPKK) hamutuk ho liña ministeriál sira hanesan MJ, MAE, MSSI, SEFOPE, Polísia Komunitáriu-PNTL, PDHJ, Defensória Públika no ONG Belun lansa Rede Nasionál Mediasaun Timor-Leste hafoin servisu hamutuk liuhusi diskusaun , estudu komparativu ho nasaun viziñu sira no konsultasaun naruk ne’ebé hahú kedas husi tinan 2020.
Ho apoiu jenerósu husi Governu Suédia liuhusi UN WOMEN, Governu Timor-Leste kontinua promove igualdade jéneru partisipasaun feto no juventude sira nia tanba TL servisu maka’as hela hodi atinje sustententabilidade pás no aselera progresu dezenvolvimentu atu bele hetan rekuperasaun husi inundasaun iha 2021 no husi Pandemia COVID 19 liuhusi kompromisu Governu nian atu kontinua implementa Planu Asaun Nasionál (PAN-1325) kona-ba Feto, Pás no Seguransa.
Aliña ho ajenda Feto, Pás no Seguransa ida ne’e, fokunida PAN 1325 daruak nian (2023-2027) mak atu promove no hasa’e partisipasaun feto no juventude sira iha prosesu hari’i pás no mediasaun sensivel ba jéneru no inkluzivu ba ema vulnerável sira. Ministériu Interior ne’ebé lidera PAN 1325 kontinua haka’as an atu hasa’e sira-nia abilidade no hametin rede servisu entre instituisaun governu no organizasaun naun govermentál ne’ebé kontribui ba ajenda Feto, Pás no Seguransa.
Establesimentu Rede Nasionál Mediasaun ida ne’e nuudar inisativa konjunta ida entre governu no reprezentante husi ONG Belun ne’ebé ne’ebé iha papel boot atu establese sistema justisa ida ne’ebé apropiadu ba ema hotu, hafasil servisu mediasaun tuir ida-idak nia kometénsia hodi fó atendimentu lais, iguál ba komunidade inklui feto no ema vulnerável sira, hodi establese sistema kazu referál iha TL hodi fasilita prosesu justisa ba tempu naruk liuhusi sistema no mekanizmu refere kazu hodi fasilita justisa informál no promove asesu iguál ba justisa iha TL.
“Servisu Reda Nasionál Mediasaun nian sei hola parte ba rezolusaun konflitu iha TL no sei servisu besik ho Rede Prevensaun Konflitu ne’ebé responsável ba jestaun no prevensaun konflitu iha TL ne’ebé hari’i kleur ona. Servisu sira ne’e atu ajuda parte sira ne’ebé iha konflitu hodi kumpriende no fó valór ba parte seluk nia perspetiva, fó kbi’it ba sira atu bele halo sira-nia desizaun rasik, ne’ebé la’o ho susesu. Rede Nasionál Mediasaun ne’ebé establese sei sai forsa ida atu kontribui ba hafasil prosesu mediasaun ba konflitu sira ne’ebé akontese iha komunidade nia le’et, inklui servisu hamutuk ida ne’e sai forsa ida estadu nian no nuudar rekursu xavé ne’ebé prontu oan iha kualkér tempu wainhira persija,” hateten Ministru Interior, Francisco da Costa Guterres.
Ministériu Interior liuhusi apoiu husi UN Women konvida ona mediadór no negosiadór sira ne’ebé tutela ba ASEA no kolabora ona ho Global Alliance (plataforma mediadór no negosiadór sira husi nasaun hotu-hotu). Ita hein katak ho ezisténsia rede mediasaun ida ne’e ita bele haforsa kolaborasaun liuhusi formasaun sira no aprende di’ak liután husi prátika ho mediadór seniór sira seluk husi nasaun oioin, ne’ebé esperénsia ona hola parte iha misaun espesiál negosiasaun no mediasaun iha nasaun konflitu sira.
Xefe UN Women Timor Leste, Ami Nishtha Satyam, hateten iha nia diskursu lansamentu, “Iha TL, rezolusaun konflitu disputa alternativu inklui mediasaun konsidera hanesan meisu relevante ida atu rezolve disputa iha komunidade lokál sira-nia leet. Knaar mediadór sira-nian importante tebes atu promove justisa komunitária inkluziva ba ema hotu-hotu, inklui feto no komunidade sira ne’ebé marjinalizadu liu, maské iha dezáfiu ekonómiku no sosiál ba rekursu legál formál.
Ministériu Interior-SEPS no UN Women sei kontinua hamutuk atu bele fó formasaun ba mediadór sira husi liña ministeriál sira atu bele hetan akreditasaun ba profisaun ida ne’e. Kolaborasaun sei kontinua ho ministériu hirak ne’e liuliu Ministériu Justisa formasaun judisiál no jurídiku atu bele haklean tan profesionalizmu iha área mediasaun ho formadór sira husi nasaun membru CPLP no ASEAN nian.
X