+670 77879422 grec@apc.gov.tl

DILI, 21 outubru 2022 (GREC) – Sekretáriu Estadu Protesaun Sivil (SEPS), Joaquim José Gusmão dos Reis Martins hamutuk ho Diretor Gabinete Planeamentu Estratejiku no Asesoria, Francisco Soares, sesta feira ne’e partisipa iha retiru membru Governu Konstitusionál VIII ne’ebe lidera husi S.E. Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak iha Salaun Nobre, Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun (MNEK), hodi koalia kona-ba Reajustamentu Planu Estratéjiku Dezenvolvimentun 2011-2030 (PED) ne’ebé hahú husi fulan Juñu 2021 to’o ohin loron inklui Planeamentu Dezenvolvimentu Nasional Timor-Leste (PNOT-TL) nian.

 

Iha retiru ne’e Komisaun Interministérial ba Reajustametu PED hamutuk ho Ministériu Planu no Ordenamentu (MPO) halo aprezentasaun kona-ba Esbozu Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Reajustadu 2023-2038 (PED-R 23-38), ne’ebé ekipa téknika husi Centro de Planeamento Integrado (CPI) mak elabora ona.

 

Esbosu Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Reajustadu ne’e CPI halo liuhusi prosesu naruk, hanesan: analiza dokumentu planu dezenvolvimentu sira (Planu Dezenvolvimentu Nasional ‘Vizaun 2020’, Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030, Programa Governu Konstitusionál VIII, Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel 2030 no Sustainable Development Goals Roadmap); diskusaun téknika espesializada; diskusaun ho Liñas-Ministeriais; konsultasaun ho parte interesada sira hanesan Prezidente Repúblika, Prezidente Parlamentu Nasionál, Prezidente Tribunal Rekursu, Eis-titulares Orgaun Soberana sira, reprezentante Igreja Katólika no líderes konviksoens relijiozas, komunidade akademika, sosiedade sivil sira (inklui grupu feto, grupu foin-sa’e no grupu vulnerável sira); konsultasaun públika iha munisípiu 13 no RAEOA, no sondajen kona-ba progresu, dezafiu no prioridade dezenvolvimentu nasionál.

 

Aprezentasaun daruak husi Komisaun Interministerial no MPO mak kona-ba Estudu ba Lei Kuadru Planeamentu Estratéjiku ho objetivu atu produs proposta enkuadramentu legal ne’ebé regula prosesu planeamentu ba dezenvolvimentu ekonómiku-sosiál tomak iha ita nia rai Timor-Leste. Enkuadramentu ne’e kesi entidade relevante hotu-hotu ba planeamentu no planu estratéjiku hirak ne’ebé bele prepara no aprova iha futuru hodi lori dezenvolvimentu ba ita nia rai, iha nivel nasionál no setor, rejionál, munisípiu no suku.

 

Entretantu, husi Ministériu Planu no Ordenamentu mós halo aprezentasaun kona-ba Modelu Nasionál Ordenamentu Territóriu (MNOT). MNOT sei dezenvolve Planu Nasional Ordenamentu Territóriu (PNOT) nu’udar instrumentu ida ne’ebé estabelese opsaun boot sira ba organizasaun no dezenvolvimentu territóriu nasionál, liuhusi definisaun kona-ba modelu sistema urbanu, rede transporte sira, infraestrutura no ekipamentu interese nasionál nian no espesializasaun produtiva espasu tuir sira-nia karaterístika no potensialidade sira.

 

Komisaun Interministerial ba Reajustamentu Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu mak hari husi Governu Konstitusionál VIII liuhusi Rezolusaun Governu Númeru 81/2021, 21 Juñu 2021 ho mandatu halo reajustamentu ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál 2011-2030, garantia estratéjia ne’ebé adota hetan konsensu nasionál, halo nu’udar instrumentu ba projesaun nasionál, garantia koesaun no estabilidade nasionál no garantia kumprimentu rigorozu ba programa hodi atinje objétivu estratéjiku sira.

 

Komisaun ne’e lidera husi S.E. Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak ne’ebé kompostu husi Primeiru-Ministru, Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Ministru Koordenador Asuntu Ekonómiku, Ministru Administrasaun Estatál, no Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun. Servisu tékniku hotu lidera husi S.E. Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, Eng. José Maria dos Reis.

 

Governu Konstitusionál VIII halo reajustamentu ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál 2011-2030 tanba konsiente katak implementasaun Planu Dezenvolvimentu Nasional 2002-2020 ‘Vizaun 2020’ no Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku 2011-2030 konsege hetan rezultadu progresu balun, hanesan kresimentu ekonómiku ho díjitu rua, redusaun kiak, no dezenvolvimentu infraestrutura. Maibé ekonomia nafatin depende maka’as ba setór petróleu no problema kiak multidimensional no dezigualdade nafatin maka’as. Fatór importante seluk ne’ebé dudu Governu Konstitusionál VIII halo reajustamentu mak rezultadu provisóriu husi avaliasaun independente ba implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030 ne’ebé hatudu katak husi Metas ne’ebé define iha Planu Dezenvolvimentu Nasionál 2011-2030 balu la atinje tuir tempu no metas balu mós la relevante ona tanba mudansa ne’ebé akontese hanesan mudansa klimátika no pandemia COVID-19 ne’ebé mundu tomak hasoru. #ED

X