+670 77879422 grec@apc.gov.tl

Dili, 15 Agustu 2024- Food and Agriculture Organization (FAO) kolabora ho governu liu hosi Autoridade Protesaun Sivíl (APC) no Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) organiza diálogu nasionál kona-ba “Mekanizmu Finansiamentu Asaun Antisipatóriu ba Redusaun Risku Dezastre Naturais iha Timor-Leste” durante loron ida iha salaun konferénsia hotel Novo Turizmo.

Objetivu hosi diálogu ne’e, atu halibur parte interesada prinsipál sira hodi diskute oinsa bele dezenvolve estratéjia finansaimentu, ne’ebé integradu ba asaun antisipatóriu iha Timor-Leste.

Prezidenti APC, Jesuíno dos Reis de Matos Carvalho informa APC ho FAO organiza diálogu nasionál hodi bolu entidade sira hosi ONG no ajénsia internasionál, liña ministeriál no autoridade munisípiu sira hodi haree hamutuk preparasaun ba asaun antisipatóriu oinsa atu kria mekanizmu finansiamentu antesipada hodi responde molok akontese dezastre.

“Relemba fali realiadade akontese dia 04 abril 2021 mosu inundasaun, ne’ebé afeita ba buat barak hanesan afeita ba agrikultura, infrastrutura, ba komunidade sira-nia hela fatin, tanba ne’e ita halibur matenek nain sira buka dalan ida hodi bele rekomenda ba governu tau matadalan ida ba parseiru internasionál sira atu apoiu mai ita oinsa bele servisu hamutuk hodi haree ba oin” haktuir Prezidente APC.

Lideransa Protesaun Sivíl hateten atu prevene risku dezastre persija mós partilla informasaun ho lolos ba populasaun sira, informasaun metrolójia nian kona-ba udan boot no bailoron, atu komunidade sira bele antesipa no alerta hodi bele hases-an hosi fatin risku.

Prezidenti APC esplika persija hanorin no eduka populasaun sira kuda ai oan liu-liu ba sira, ne’ebe hela iha rai lolon hodi bele trava korente bee atu labele halo rai halai, hodi la fó impaktu ba uma komunidade sira-nian.

Reprezentante Country Diretora FAO iha Timor-Leste, Paula da Cruz hateten iha kontestu diálogu ida ne’e atu haree liubá antesipasaun ba dezastre ho tipu oioin iha Timor-Leste.

“Ita-nia klima ne’e globalmente la’os iha Timor-Leste de’it, maibé mundu tomak sofre mudansa ba beibeik hodi hamosu tipu dezastre oioin hanesan bailoron naruk no inundasaun, bee sae, rai halai no buat barak tanba ne’e ho diálogu ida ne’e atu haree hamutuk oinsa prepara di’ak liután”esplika Country Diretora FAO.

Diretora haktuir bainhira refleta fila-fali situasaun atuál intermu rekursu umanu, instituisaun, mekanizmu finansairu sira oinsa bele iha makanizmu di’ak liu atu responde ba situasaun dezastre sira iha Timor-Leste.

Nia reforsa “hanesan ita ko’alia baibain akontese ona dezastre mak foin responde ka halo asaun ba vítima dezastre naturais maibé agora ita hakarak halo oinseluk se ita hatene ona dezastre atu akontese bee atu sa’e ho informasaun hosi klimetalójia ita bele hatene ona udan been sei menus ka barak liu, entaun iha ne’e ita bele halo preparasaun antes.”

Entrentantu Reprezente FAO ne’e akresente ho asaun antisipatóriu atu halo hasaun hodi hamenus impaktu ba liu ba ema, animál no ambienete, tanba parte governu atu préve orsamentu preparadu ida hodi utiliza ho lalais molok dezastre akontese.

Partisipa iha diálogu ne’e, MAE liu hosi Autoridade Munisípiu, MAP, DNMG, AND. I.P, SEI, DNPM, RHTO, Plan International, Care, Caritas Australia, Haburas Foundation, UNEP-PNU, Ministériu Finansas, Work Bank, UNDP no seluk tan.

Ekipa Media APC

X